ZempiloDiseases and nemibandela

Utywala Ukudakumba: Iimpawu, Oonobangela

Ukudakumba kubantu abathanda zokusela iziselo ezinxilisayo kugqalwa bekusenzeka rhoqo. Kutheni? Ngoku baya kuqonda. Kukholelwa ukuba olu hlobo kukudakumba efana kwangumqondiso kwizifo ezifana exinezelekile, umlinganiswa vuvabyi.

Ukusela utywala buyasikhulula mntu. Sinika kulowo umbhiyozo ithuba lokuphumla. Kodwa emva kokuba isenzo ukwimo kuthatha indawo, lo mntu abe lotywala unxunguphele. Siza kuxoxwa ngezantsi izizathu kunye exacerbation kwemeko emva kokuthatha iziselo ezinxilisayo.

isimo ngokweemvakalelo

Kukho into enje nobume ngokweemvakalelo. Umntu ngamnye wahlukile kwaye oko kuxhomekeke oko inxaxheba kwimisebenzi. Kwakhona karhulumente ngokweemvakalelo kuxhomekeke oko xiyimiso zikhona izinto zakhe emzimbeni ezifana neurotransmitters. umsebenzi wabo ukuze adlulisele pulses luvo. Utywala iqulethe kumafa kwalo izinto eziyityhefu. Baya kunokubangela ukuswela izinto ezifana neurotransmitters.

Ngenxa yokuswela kwabo ezayo uxinezeleko. Ngaphaya koko, umzimba womntu ngu ethanol kuwanelisa hormone silwe ezifana norepinephrine. Ngokubhekele phaya, xa inani wakhe lancipha, umntu uziva imo iintlungu, ukudangala. Kwakhona, buthathaka kwezihlunu ekhoyo.

ukusebenza kwe ethanol

ukunxila okanye utywala kukhokelela ekubeni eziphilayo ongena inkqunto, ezifana ethanol. Kubangel 'umdla ukwazi ukuba ako ngokukhawuleza kwaye idubule ngokukhawuleza ngokunjalo. A ezinetyhefu, eziye kwasekwa phantsi ukusebenza kwayo, ixesha elide. Baya kungakhokelela ekubeni into yokuba iiseli babulawa ebuchotsheni, kukho ukudakumba utywala.

Nceda uqaphele ukuba ukusela eziqulethe utywala, ifuthe elibi emzimbeni womntu. Ekuqaleni, utywala ebangela imincili, nokuphumla. Kodwa ke nokuphazamiseka kwengqondo zenzeka ebantwini. Utywala ukudakumba emva zokusela iziselo ezinxilisayo ezifumaneka inani elikhulu labantu. Ekudakumbeni kunokuba sisizathu kwakhona wokwamkelwa utywala. Umntu uba ngamakhoboka yokusela. Kubonakala ukuba yonke into kakhulu ngakumbi HIV kunye notywala engcono. Enyanisweni, oku siyazikhohlisa. Bekuya kuba ngcono ukuba umntu ephuma kule meko, kuba sisidenge ngokusisigxina ukudakumba utywala.

izibalo

Kukho amanani abo bakuphikayo ukuba ukudakumba utywala ngokusela utywala ixhaphake kakhulu kwabo bantu baya kwamanye amazwe engama-35 ubudala. Oku kungenxa yokuba umzimba sabo igcwaliswe nempembelelo kwezinto ezifana ethanol.

Umqukumbelo uzinkcinkca uthathwa ukuba ibe yinkqubo entsonkothileyo. Xa abanye abantu, kukudakumba ukuya kude ukuze baqalise ukucinga ngokuzibulala. Ukongeza, iintlobo kakhulu kule meko kukhokelela ukuba umntu uqalisa ucinge ukuba akukho mntu kufuneka, umsebenzi wayo akwenzi ngqiqo.

Yintoni na iziphumo zokudakumba inokuba emzimbeni womntu? Umqukumbelo ukuphuza

Okokuqala, cinga imiphumo uxinezeleko. Ezi ziquka:

1. iingcinga iinzame ukuzibulala.

2. izifo depressive kukhokelela ukuba umntu uba udidekile, unako ukwenza into embi. Ngokomzekelo, owenzakeleyo.

3. Abantu abanjalo bangaba ngokwentlalo yingozi kwabanye.

4. Abo bangakwaziyo ukumelana sigulo ngengqondo, baqale usele utywala rhoqo. Emva koko babe butywala engapheliyo.

5. Umntu uqala kwehlisa. Ubuchopho bomntu ifuna ifidi rhoqo, xa oku kungenzeki, iqala nokushiywa yenkqubo yokucinga.

6. ubuntu unesifo nobuchopho umonakalo psychological Ezahlukeneyo.

iintlobo

Ziziphi iindidi uxinezeleko, ukusetyenziswa kotywala na?

1. ngokufana. Loo umbuso edakumbisayo ukuba amava omnye emva ukusela.

2. ngokudandatheka. Kulo umntu akakwazi arhoxise.
State of uxinezeleko, olwenzeka emva ukusela elide kunye ngokugqithiseleyo.

Le meko esidityaniswe ibhabhalaza. Oku kwenzeka xa umntu osela utywala kakhulu. Kulo mzekelo, unako nokuba asilele ukuqaphela ukuba umntu ekhoyo - ukudakumba okanye ibhabhalaza. Enyanisweni, ukudakumba. Kodwa kwenzeka ngohlobo ukukhanya. Olu hlobo uxinezeleko sikhatshwa embi mood, abangenamdla, ukudandatheka. Ngelo xesha linye umntu uziva ubuthathaka, ukudinwa, ukungabikho ilizwi kwi izihlunu. Oku kungenxa yokuba ethanol ekhoyo emzimbeni, nto leyo, kunciphisa kwinqanaba glucose. isimo okuso ihamba nokurhawuzela kunye lithemba. Kwakhona ngokufuthi kweli xesha, loo mntu uchaphazelekayo yintloko. Ukusuka kwinto yokuba umntu uye wasebenzisa iziselo ezininzi kakhulu ukuba ziqulathe utywala kuvuka.

genetics

Indlela yokuphuma ukudakumba, utywala? A indima ekhethekileyo idlalwa apha imizila yemfuza. Oko kufana njani yimfuzo awasabela ngayo umzimba ngayo utywala.

Kukho udidi abantu abangakwaziyo ukusebenzisa isixa esikhulu olwandulela iziselo ezinxilisayo, ngoxa kusuku olulandelayo ukuze bazive kakuhle ngokupheleleyo ngaphandle ebonisa naziphi na iimpawu zokudakumba okanye abantu abangenamdla. Yaye uzive embi kakhulu abanye isibini iiglasi zewayini ebomvu. Ukongezelela buthathaka emzimbeni, bona babe unxunguphalo yokuziphatha kunye ukucaphuka.

Olu hlobo imeko edakumbisayo uya kude ngokwayo. Lo mntu kungathatha iintsuku ezimbalwa. Emva koko, imeko yakhe ngokwasemzimbeni nangokwasengqondweni iya kubuyela esiqhelweni.

unyango

Unyango ukudandatheka utywala ekhaya akusoloko kusenzeka. Olu hlobo sifo imeko enzima. Umntu ngokwakhe akanako ukumelana nale kukudakumba. Kusenokwenzeka ukuba uya kudinga uncedo olulodwa lobungcali. Olu hlobo karhulumente edakumbisayo ihlasela abantu basele utywala ixesha elide. Ngamanye amazwi, eli xesha kuthiwa maphepha. Emva kokuba ukuzinkcinkca uphela, umntu uza ukudakumba. Buhlala-avareji ukusukela ku iintsuku ezimbalwa ukuya ngeveki. Esi simo kuthiwa zokuzila. Ngokuqhelekileyo, oko kwenzeka xa abantu ingqalelo otywala, oko kuxhomekeke esebenzisa iziselo ezinxilisayo. Lakhula e ukudandatheka ezinxilisayo kufuneka kwenziwe phantsi kweliso elibukhali likagqirha.

disorder okuxhomisa emva ukudandatheka

Olu hlobo ukudandatheka ezinxulumene ukuphazamiseka kakhulu. Man ulahlekelwa intsingiselo yobomi, ndidandathekile. Kwakhona, ke akukho njongo, igwebu kuphela okubi, njalo-njalo. Umntu na kule urhulumente ucinga ukuba akukho mntu kufuneka, ubomi bakhe akonwabanga. Yena uziva unetyala ngenxa yonke into iza nayo kwakhona. Xa umntu kule meko oluqalayo ukuba bacinge ngekamva, babugubungela lithemba, angaboni nto elungileyo ukuba wayeza kuba nako kwenzeka.

Xa kwincopho udlula urhulumente odakumbileyo, kukho i-risk yokuba abantu beze kule status. Yosuku ngokwesiqhelo iqalisa ukuba bahlaziye ngayo. Yena akayi kubona intsingiselo yobomi, akukho iimvakalelo ezintle. Into yokuba utywala ebangela loo imincili umntu buzz. Ubomi bemihla ngemihla ngaphandle ukusela utywala, ibangela usizi nokunganaki. Ukumelana yedwa nale ngxaki akakwazi wonke. Kuthiwa amatyala self ngaphandle kweli ukudakumba zinqabile. Amaninzi umntu ufuna indawo ukuya iziselo ezinxilisayo. Ukongeza, isigulane baqalise nenzondelelo kakhulu emsebenzini uze ekugqibeleni chronic fatigue ezichaphazela kakubi impilo.

Kubalulekile ukuba umntu bangadibana acinge ngokuzibulala. Umbala kwakhe nakwiimvakalelo ebomini kuba ubhalo kangaka ezicinezelayo kwaye lisibekele, ukuba uya kuthabatha inyathelo, eya kuthunyelwa ukuzibulala.

Nendlela zokumelana nokungonwabi utywala ngokwabo? Ukuze yoyiswe le meko kunzima kakhulu. Oogqirha bakholelwa ukuba ukumelana ukudakumba kunokwenzeka kuphela kwiziko lonyango okanye phantsi kweliso kugqirha.

Kutheni kukho ukudakumba emva kokusela?

Oyena nobangela uphambili karhulumente edakumbisayo lo mntu ukuba phantsi kweempembelelo ethanol kukwaphula kwindlela eqhelekileyo yokusebenza kwenkqubo luvo nobuchopho. Kufuneka wazi ukuba nkqu igcuntswana leyeza ethyl utywala kunokubangela iimpawu lwemo edakumbisayo.

Kakuhle eyaziwayo kukuba otywala kuye kwanciphisa ingqondo. Umntu othe rhoqo usebenzisa ivodka, ibhiya, luvo ezonakeleyo, inkqubo ukuthotywa luqala, kwaye ukuziphatha iba ayanelanga. Ukusuka onjalo umntu angalindela nantoni na. Ukuba naye uba yingozi.

Musa ukucinga ukuba ezi nguqu kuphela butywala ezinganyangekiyo kungenzeka emzimbeni womntu. Ukuba umntu usele utywala rhoqo, baya kuyo nayiphi na imeko kunokuba yingozi kwi ngobuchopho kunye luvo. Ngenxa yoko, umntu uqala nokuphazamiseka kwengqondo, nto leyo kamva kukhokelela ekwehleni.

ubude ukudangala

wenza ixesha elingakanani ukudakumba utywala? Ngamanye amaxesha, le meko ukuze kwenzeke kwiintsuku nje ezimbalwa (emithathu ukuya kwemihlanu). Kwaye kwenzeka ke ukuba oku urhuqa ixesha elidana. Maxa wambi umntu uphethwe kukudakumba, nkqu ukuya kunyaka.

Iyafuna ukunikela ingqalelo yofuzo. Ukuba mkhaya izalamane owayenesifo ukuxhomekeka etywaleni, oku kuthetha ukuba kukho yofuzo. Ngoko ke, abantu abanjalo umi nangononophelo olukhulu ukuba usele utywala.

ubungqina

Kuphantsi kweziphi izizathu banokugqiba ukuba umntu ekhoyo ukudakumba ezinxilisayo?

Njengomgaqo, olu hlobo uxinezeleko uneempawu ezithile efana manic-kukudakumba. Ixesha le miba elinokuthatha ukuya kuma kwiinyanga ezintandathu. Kusenokubakho yayiphindwa nokubonakaliswa. Ekubeni wonke umzimba yahlukile, ukuxinezeleka ngazo ngokwayo ngeendlela ezahlukeneyo.

Noko ke, kukho impawu eziqhelekileyo ukudandatheka utywala:

1. umsebenzi Encinane.

2. utshintsho rhoqo isimo. Ngako oko nokunyuka kunokuba ezinkulu ukusuka namdla ipheleleyo wobuzwe.

3. indlela yengqondo ehla.

4. iyalibala enze nasiphi na isenzo kwithuba elifutshane ixesha endaweni umsebenzi kwalo.

5. Iinkqubo kwengqondo bakhubazekile.

6. ukuphazamiseka Sleep.

7. ukuphazamisa ukusebenza okuqhelekileyo iindlela zokwetyisa komntu. Kwakhona uqala ukubonakalisa ngezifo kwesibindi nepancreas.

8. Ukungabikho umdla ebomini.

9. imizamo okanye iingcinga ukuzibulala.

10. ixhala rhoqo ngaphandle kwesizathu.

11. Umntu ofuna ukufihla bonke.

12. Ukubakho iimvakalelo ezifana lithemba, lithemba njalo njalo.

13. I ukuthingaza ukuba kuluntu, bodwa ebantwini.

14. Abanye abantu ulahlekelwe emnyama, ngoxa abanye, phezu koko, kwenyusa.

15. Apathy.

16. Ukungabikho inkanuko yesini.

17. Ukungakwazi ukwenza imisebenzi yemihla ngemihla.

18. Ukuqhambuka ucaphuka okanye ukuziphatha ndlongondlongo.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 xh.unansea.com. Theme powered by WordPress.