Ukubunjwa, Isayensi
Nyoni
Aptenodytes forsteri (Zikanombombiya) - oko kakhulu iintlobo ezininzi Spheniscidae usapho. Yeyona lukanombombiya inkulu ehlabathini, ngokuba ubude umzimba omdala malunga 120 cm, ubunzima - 27-40 kg. Nyoni ivunjululwe kuqala hambo of Bellingshausen malunga ngo-1819.
Olu hlobo ntaka Kubonakala ngathi ukuba unxibe tailcoat: intloko omnyama, kunye ithinti oluhlaza, ibele emhlophe, emva ezingwevu-blowu kunye purplish-pink kwi umlomo. umvumbo Yellow-yegolide ubaleka ukuya entanyeni.
Ekubeni kwamaphiko Akukho iintsiba moya, yaye mfutshane kakhulu ukubambelela emoyeni umzimba elinzima iintaka, bedlala indima amaphiko. Nyoni amalahle xa diving ngathi amaphiko ukukhuthaza intshukumo ngokukhawuleza kwabo amanzi.
oonombombiya wayelawula ebudeni ezingela unako ukuhamba imigama emide. Isantya ukuqubha - 20-25 km / ngeyure, ufikelela ubunzulu - ukuya kutsho kwiimitha 535. Kodwa ukuba ezi zilwanyana ziyakhawuleza, ngoko Irhafu kukhula nakakhulu (malunga kabini). oonombombiya Surface iincakuba ezinkulu kakhulu. Bona apha izihlunu, nenoxanduva ngokuvela omabini amaphiko. izihlunu isifuba kwakhona kakuhle yaye ukuya kwi-30% ye ubunzima emzimbeni wonke.
Penguin - intaka elahlekelwe ukukwazi ukubhabha, kodwa ngokugqibeleleyo apha naphaya ukulungiselela iimeko iimeko lobushushu obukhulu. kwiiseli ezininzi ngeentsiba ezingoomahambehlala nefudumeleyo kwenza kube lula ukuba ukumelana nomoya ebandayo kunye namaqondo wehla ukuya -50 degrees Celsius. Amafutha Umaleko ubukhulu ungaba kuze ngokweesentimitha ezintathu. Olu khuselo ayikho ngaphantsi kwesikhumba ivumela lukanombombiya ukuba sifele kule ngqele.
Malunga dada ukunyaniseka abantu nibabeka phantsi iingoma ezininzi ezintle kunye nemibongo. Kodwa ke into yokuba lukanombombiya - intaka, umfazi oyedwa kakhulu, abaziyo ezimbalwa. Okwangoku ke, kanye nokuba bonke ubomi ibe isibini.
Nyoni ezitsala umdla ilizwi lalo ababhinqileyo. amaduna Creek kunegalelo ukulungelwa iimazi, yaye "misindo" ebangela imazi ukuphendula. Ukususela ngelo xesha, inkunzi nemazi bahlale ndawonye.
Ixesha le "ukudlala" - ngenyanga. Ngeli xesha, zikanombombiya uhamba phezu izithende womthanjiswa wakhe; ngoko ke danisa iiyure ezininzi, behlunguzela iintloko zabo ngexesha ukuya iintshukumo zomdaniso. Emva kwale begoba loMlawuli oonombombiya, ephakamisa intloko yakhe, ukucula nayo. Eyona umdla kukuba phambi kokuba inkqubo wokuzekana yesaphetha inkunzi nemazi ephantsi omnye komnye, ngokungathi usenza isigqibo akusekho engazange sahlukana.
emva kweentsuku 25 Unombombiya ababhinqileyo kuphela izalela iqanda elilodwa lonyaka. amaqanda nyoni zinkulu kakhulu, nezinobunzima nesiqingatha ngekhilogram. umbala wabo - qwa.
Abasetyhini walala iqanda ngoMeyi okanye ekuqaleni kukaJuni. Ukuvela loo ipere iintaka zolwandle ihamba lihlaba ukukhala kwaphela nemincili. Abanye xesha kweqanda phezu imilenze ababhinqileyo, wazigquma ngomphetho phezulu ulusu emazantsi zombilini. Emva koko uya kungena nkathalo eyindoda, lo gama umama okhulelweyo, iintsuku 50 yindlala uyaqubha elwandle ukutya. Ngu Julayi pingviniha ibuyiswa.
intshontsho kwanabancinane kweli xesha nangoku wambu phantsi kwaye akwazi ukudada iinyanga ezintandathu kuphela emva kuhluma. Kodwa kuya kuba kakhulu ukwazi, ndizama ukwazi kwindawo engqongileyo kwaye kwiiveki 3-4 uqala ukuba ngamaxesha kude nabazali babo. Ngamanye amaxesha oku kuphela kakubi, ngokuba oonombombiya - philoprogenitive yaye ukulungele ukuba amkele ngosana Bandakhamele encinane.
Pingvinyata ngembonakalo eyahlukileyo kakhulu abadala, abantu. Ba greyish, kunye ekhaleni emhlophe kunye "cap" in black entloko. Emva kweenyanga ezi-6, isiciko ezintofontofo amantshontsho yesibini indawo kwi ebuhlanti. kuhluma ixesha ihlala ngenyanga ngaphezu kwesinye. Ngeli xesha, elivisayo kusekho yoonombombiya kwiindawo ezingenabantu, musa sidle ukudla kwaye ilahleko esomelela ubunzima bomzimba. Ukususela ekuqaleni kukaJanuwari, kunye yoonombombiya umlawuli oselula abadala ezidada elwandle.
Similar articles
Trending Now