Zempilo, Izifo neemeko
Iqondo lokushisa
Ubushushu obuphakamileyo ngumpendulo oqhelekileyo womzimba ekubonakala kwintsholongwane kuwo. Umlinganiselo wokushisa lomzimba uqala ukusuka kwi-35 ukuya kwi-37 degrees Celsius, kodwa ngokuqhelekileyo i-36.6 degrees. Ubushushu obuphakamileyo bubizwa ngokuba yi-hyperthermia. Ukunyuka okufutshane, okwenyuka kwangexeshana kungabangela ukunyanzelisa umzimba. Nangona kunjalo, njengokunciphisa phantsi kwe-35 degree mark, ngoko ukwanda okunzulu kunokubonisa ukuba yonke into ayilungile emzimbeni.
Ukushisa okuphakamileyo kubonakala kokubili nezifo ezithathelwanayo kunye nokutshitshiswa kwamafutha. Uphahla olushushu luyenzeka xa umntu evelele ekushiseni okuphezulu ixesha elide. Ngokuqhelekileyo ukushaywa kweshushu kubamba amasosha ngexesha lokutshisa ilanga leentsuku, abahamba ngeenqanawa, abasebenza kwiivenkile ezishisayo, abantu bahamba elangeni elunxwemeni ixesha elide kunye nabahlanganyeli kwindlela yokuhamba ngokungahambi kakuhle. Ukushisa okunyuka ngokutshatyalaliswa kweentlanga kudla ngokufumaneka kubantu abaphethwe zizifo zentliziyo okanye i-vegeto-vascular dystonia. Ukuxhatshazwa kobushushu kufuneka kudluliselwe emthunzini, ukukhulula kwisambatho, ukuvimbela intshukumo, ukubeka into ebandayo kwindawo yeenqanawa ezinkulu, intliziyo nentloko. Iimali ze-cardiac kufuneka zisetyenziswe kuphela xa ziyimfuneko. Ixhoba kufuneka lisiphuze inani elaneleyo lokusetyenziswa kwamanzi. Ukuba uncedo aluzange lunikezwe, ngamanye amaxesha ukuphazamiseka kweshushu kunokubangela umntu okanye nokuba afe.
Ukuba i-hyperthermia igcina rhoqo, oku kuwuphawu lokuba umzimba awulungile. Ngokomzekelo, ukushisa komzimba ophezulu ngokukodwa kukunye kweempawu zokusuleleka, ukhuhlane lwe-leukemia. Ukuba umntu uneqondo lokushisa eliphezulu kwaye lihamba kunye nokuphuma kwegazi, oku kungabonisa nokuba khona kwezidumbu emzimbeni.
Ukuba ubushushu buphakama ngaphezu kwama- 39 degrees, kufuneka udibane nodokotela. Nge-hyperthermia, ehlala ixesha elide, ehamba kunye nokunyuka kwesimo somguli, kufuneka udibane nogqirha.
Ngokuqhelekileyo kukho ukunyuka komkhuhlane ngexesha lokukhulelwa. Nangona kunjalo, oku akusoloko kubonisa ukuqala kwesi sifo. Ukunyuka komkhuhlane okhulayo ngexesha lokukhulelwa kubaluleke kakhulu kwiinyanga ezintathu zokuqala emva kokukhulelwe. Ngokuqhelekileyo, kubangelwa ukuhlengahlengiswa emzimbeni wesifazane okhulelweyo kwaye, ngokukodwa, ngokuveliswa kweprogesterone. Nangona kunjalo, ukuba umkhuhlane ngexesha lokukhulelwa luhamba kunye nezinye izinto ezinqwenelekayo, ngoko umfazi kufuneka adibane nodokotela. Ubungakanani beqondo lokushisa lunokubangelwa nayiphi na inkqubo yokuvuvukala emzimbeni, kwaye nayiphi na intsholongwane kumfazi okhulelweyo kuyingozi kakhulu kumntwana. Ubushushu obuphakamileyo ekukhulelweni kwezinye iimeko kukhokelela kumgca we-placenta. Ngoko ke, ukushisa kufuneka kupheliswe. Nangona kunjalo, akufanele kwenziwe le nto, ukuba ukushisa akukona ngaphezulu kwama-37.5 degrees, kufuneka kuhlonywe xa kudlula ama-38 degrees.
Umkhuhlane omncinane kumntwana (ukusuka ku-37 ukuya ku-37.4) kwiintsuku zokuqala emva kokuzalwa kwakhe kuyinto eqhelekileyo yendalo. Ukongezelela, kungakapheli unyaka, ukushisa kwalo kugxininisa ngaphakathi kwemida ye-36-37 degrees, kodwa sele sele kunomxholo we-36.6. Ukushisa okuphakamileyo kumntwana akusoloko kuyimpawu yezenzo zebhaktheriya. Umzimba wengane unentlonelo kwaye unobumnene, unokusabela njani nasiphi na utshintsho. Ngamanye amaxesha kunokwenzeka nokuba ukushisa kancinci kancinane kumntwana we-1-2 weminyaka kuthathwa ngumzimba kwishintsho ekudleni, kunye nezinye izizathu ezifanayo. Ngomntwana, kufuneka uthenge i-thermometer eyahlukeneyo kwaye uyisuse ngotywala ngaphambi kokuba usebenzise. Ukuba umkhuhlane kumntwana awufikelele kumadireji angama-39, uze uyigonce phantsi awucetyiswa. Ukuba isigulane sinexesha elide le-hyperthermia, udokotela wezingane kufuneka axoxwe.
Similar articles
Trending Now