ZempiloMayeza

Uhlalutyo kwi-dysbacteriosis: njani ngokufanelekileyo ukuqokelela?

Uhlalutyo lwe-dysbiosis - isifundo se-stool, apho kunokwenzeka ukuba ufumane yonke ingcaciso ebalulekileyo malunga ne- microstlora yamathumbu. Yenza zombini iinjongo zonyango, kunye nokukhusela. Kodwa ukuze uxoxe ngokuhlalutya, kufuneka uqale ukuqonda ukuba yiyiphi intlungu ye - intestinal dysbiosis. Okokuqala, oku kuphulwa komlinganiselo webhakteria "entle" kunye neebhaktheriya "ezimbi". Oku kwenzeka ngexesha lokuxhatshazwa kwe-immune system , inani lezinto ezinobungozi ezincinane ezinyukayo, kwaye inzuzo-yehla.

Izizathu

Esinye sezizathu eziqhelekileyo ze-dysbacteriosis kukusetyenziswa kweziyobisi ezichasene ne-antibacterial, ezichaphazela kakubi i-microstlora yamathumbu. Kwakhona kubaluleke kakhulu kukutya kunye nobukho bezifo ezingapheliyo kwiphepha lesisu.

Iimpawu

  • Ukubonakala kwesifo sohudo okanye ukumbumba;
  • Flatulence;
  • Ukuqhoqhozela kwesikhumba;
  • Ukukhathazeka kwisisu;
  • Ukuguqulwa kwamanzi;
  • Ukunyuka kwamaxabiso.

Ukuxilongwa nokunyangwa

Njengomgaqo, ukuxilongwa kokungalingani kwamabhaktheriya emathunjini kuqhutywa ngoncedo lwe-laboratory study of feces (uhlalutyo lwe-dysbacteriosis). Ukuba kuyimfuneko, ngokusekelwe kwiziphumo ezifunyenweyo, ugqirha ukhetha unyango ngamnye (i-bacteriophages, i-probiotics kunye ne-prebiotics), emele iqhutyelwe ubuncinane ngenyanga. Emva kolu xeshanye, iimvavanyo eziphindaphindiweyo ze-dysbiosis zenziwa, okufuneka zibonise ukuphumelela kwonyango.

Ukuchaneka njani ukuqokelela uhlalutyo kwi-dysbacteriosis?

  • Uhlalutyo lwenziwe ngaphambi kokuqala unyango kunye nemveliso yeyeza.
  • Xa uthatha i-laxatives, kufuneka ikhanselwe ngaphakathi kweentsuku eziyi-3-4.
  • Cal, iqokelelwe emva kwesicelo se-enema okanye i-laxatives, ukuba uhlalutyo alukho kakuhle - ukuchasana kufuneka kumelele.
  • Ukuqokelela uhlalutyo, kufuneka uqale urinate. Emva koko, emva kwentshukumo yemvelo yesisu, uqoke iimfesi kwiitya eziyinyumba (ibhedi, ibhasi, njl.). Kule meko, kubalulekile ukuqinisekisa ukuba abafumani umchamo.
  • Emva koko uqokelele iifesi kwisitya esingenakunqatha okanye isitsha esikhethekileyo, onokukuthenga kwi-pharmacy.
  • I-cal yokuhlalutya kwi-dysbacteriosis ayikho phantsi kokugcinwa. Thumela impahla kwi-laboratory ngaphandle kweeyure ezingama-3 emva kokuqokelela.

Uhlalutyo lwe-dysbiosis - luqhelekileyo kumntu omdala

  • I-Bifidobacteria (uncedo ekugungxeni, ukugaya kunye nokufana nokutya) - ubuncinane kwi-10 degree.
  • I-Lactobacilli (ikwahlula i-lactose kwaye idale ukukhuselwa komzimba)-ubuncinane kwi-10 degree.
  • I-Staphylococcus epidermal (ingabangela ukuphazanyiswa kwamathumbu) - ubuncinane kwi-10 kwi-4.
  • I-Clostridia (ingaba yimbangela yeengxaki kunye nezihlalo) - akukho ngaphezu kwe-10 kwi-5.
  • I-Enterobacteria pathogenic (kubangelwa izifo zangasese) - akukho ngaphezu kwe-10 kwi-4.
  • Inombolo yeefom ye-coccal (imbangela enkulu yokungasebenzi kunye ne-dysbacteriosis) ayikho ngaphezulu kwama-25%.
  • Intonga ye-intestinal enezixhobo ze-enzymatic (inqanda ukoloni lweebhaktheriya ezinobungozi emathunjini) - kungekhona ngaphezu kwezigidi ezi-400 / g.
  • I-E. coli hemolysing (ibangela iingxaki zamathumbu emathunjini kunye nezifo), iiprotheni, i- staphylococcus aureus (ibangela ukungasebenzi kwamathumbu emathunjini, isikhumba sezilonda zesilonda), i-candida - ayifanele ibe khona.

Similar articles

 

 

 

 

Trending Now

 

 

 

 

Newest

Copyright © 2018 xh.unansea.com. Theme powered by WordPress.